Arvutusmudeli metoodika ja alusstandardid

GHG Protocol`i standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi (gruppide) heitkoguste hindamist, nii ka Greenspect – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3).

Kõigil kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal, st mõju kliima soojenemisele. Teiste kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju teisendatakse võrdseks CO2 mõjuga ning lõpptulemus väljendatakse CO2 ekvivalendina (enamasti tonnides).

Greenspecti mudel lähtub tegevuskontrolli põhimõttest (ingl k. operational control). See tähendab, et arvestatakse kasvuhoonegaaside heidet, mis tuleneb allikatest/tegevustest, mille üle on Sinu organisatsioonil kontroll. Selle järgi on vastutus emissioonide eest sellel osapoolel, kes on kõige paremas positsioonis kasvuhoonegaaside heite kontrollimiseks ja vähendamiseks - ehk Sinu organisatsoon valides tarnijaid ja neilt sisse ostetavaid tooteid ja teenuseid.

GHG Protocol`i standard jaotab organisatsiooni tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heite kolme mõjualasse ehk skoopi (Scope):

• Mõjuala 1. Otsene kasvuhoonegaaside heide: organisatsiooni poolt omatud või kontrollitud allikatest (nt sõidukikütused, paiksed kütuseid põletavad seadmed ja hajusheitmed).
• Mõjuala 2. Kaudne, sisseostetud energiast tulenev heide: nt sisseostetud elektri- ja soojusenergia tootmisega seotud heide.
• Mõjuala 3. Muu kaudne heide mis tekib organisatsiooni väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel: standard kohustab valima organisatsiooni eripärasid arvestades kõik relevantsed emissioonide allikad 15 kategooriast, nt Greenspect katab sisseostetud tooted ja teenused, põhivara, jäätmed, tööreisid ja töötajate liikumise*.

* Mõjuala 3 arvutus võib olla veel laiem kui Greenspect täna katab – näiteks pakutavate teenuste ja toodete kasutuse ja eluea lõpuga seotud mõjud.

Greenspecti mudedeli esimene lahendus on sobilik professionaalse teenuse pakkujatele ja teenusmajanduse ettevõtetele ning avaliku sektori ja KOV asutustele ning katab ära mõjualad 1,2 ja 3 (kontori ja administaratiivse tegevuse ulatuses).

Kevad 2023 lisandub Greenspecti mudelisse lahendus kõikidele teistele ettevõtetele (v.a põllumajandus ja mäetööstus), mille raames kaetakse ära mõjualade 1 ja 2 mõõtmine. See on minimaalne arvutusulatus kliimamõju hindamise alustamiseks. Ettevõtte tegevusala ja tarneahela eripärast tuleneva kliimamõju terviklikuks arvutuseks mõjualas 3 soovitame küsida meie käest rätseplahendust.

Greenspecti mudel ei ole sobilik põllumajandusettevõtetele, sest nende mõjuala 1 ja 2 emissioonid on spetsiifilised (nt. maakasutusest tulenevad emissioonid) ning vajavad piisava ja täpse tulemuse saamiseks eraldi arvutust, mistõttu soovitame põllumajandusettevõtetel pöörduda meie poole rätseplahenduse arvutamiseks.

• Greenspect kasutab usaldusväärseid rahvusvahelisi eriheitetegureid nende emissiooniallikate mõju arvutamiseks, kus asukohapõhisus ei ole tähtis (st sama materjali või toote kasutamise kliimamõju on sama nii Eestis, Lätis, Leedus, aga ka Poolas, Prantsusmaal ja Paraguais). Võid kindel olla, et Greenspectis tehtud arvutus on võrdselt kvaliteetne parima maailmapraktikaga.
• Greenspect kasutab Eesti, Läti ja Leedu põhiseid täpseid ja ajakohaseid eriheitetegureid nende emissiooniallikate puhul, kus asukohapõhisus on täpsema tulemuse saamiseks oluline (näiteks elektri- ja soojusenergia). Oleme kohalike eriheitetegurite kasutamisel olnud nii täpsed kui andmete kättesaadavus võimaldab. Selles võid kindel olla, et Greenspectis tehtud arvutuses ei ole kasutatud globaalseid keskmisi, mis võivad oluliselt erineda Sinu asukohapõhisest faktorist.

Kasvuhoonegaaside raporteerimise standardi järgi tuleb energiatarbest tulenevat heidet (mõjuala 2) raporteerida kahe arvutusmeetodi alusel: a) turupõhine ja b) asukohapõhine meetod.

• Turupõhine meetod kajastab elektrienergia heitkoguseid, mis on seotud organisatsiooni poolt tehtud valikutega elektriturul (näiteks kui on valitud taastuvenergia pakett).
• Asukohapõhine meetod väljendab elektrienergiatootmise heidet kindlas piirkonnas, hoolimata sellest, millise energiapaketi on organisatsioon ise valinud ning kas elektri tarbimine kompenseeritakse taastuvenergia päritolu tõendav päriolutunnistusega või mitte.

Kahekordse raporteerimise eesmärk on tagada kasvuhoonegaaside aruandluse järjepidevus ja võrreldavus, kuna see aitab paremini välja tuua suundumusi ja muutusi ettevõtte süsiniku jalajäljes. Seejuures kahe lähenemise tulemusi ei liideta, vaid tuuakse välja üksteisest eraldiseisvalt. Lõpliku koondtulemuse kuvamisel arvestatakse seejuures turupõhise arvutusmetoodika tulemust.

Organisatsiooni töötajate igapäevasest tööle- ja koju sõidust tulenevate mõju hindamiseks aitame Sul töötajate seas läbi viia veebiküsitluse, kus töötajad vastavad:

• millist transpordivahendit nad tüüpilisel tööpäeval kasutavad;
• mitu kilomeetrit nad tavapärasel tööpäeval kodust tööle liikumisel läbivad.

Selleks mõeldud veebiküsitlus on Greenspecti poolt eelnevalt loodud ning valmis Sinu poolt töötajatele saatmiseks. Laekunud vastuste koondtulemus jõuab automaatselt ettevõtte teiste andmete kõrvale Greenspecti ankeedil ning Sina ei pea selleks eraldi vahearvutusi tegema. Kõikide vastuste alusel arvutatakse ühe töötaja liikumise keskmine süsiniku jalajälg, mida laiendatakse tervele organisatsioonile töötajate keskmise arvu põhjal.

Kodukontori kasutamisest tulenevate emissioonide hindamiseks aitame töötajate seas läbi viia veebiküsitluse (sama küsitlus tööle- ja kojuliikumise hindamiseks, st pead saatma oma töötajatele vastamiseks ühe ankeedi), kus töötajad vastavad:

• kui sageli hinnanguliselt kodukontoris töötati;
• milliseid IT seadmeid selleks kasutati;
• kas kodukontoris viibimise ajal köeti/jahutati kodu täiendavalt võrreldes igapäevase kasutusega.

Kodukontori mõju arvestusse kaasatakse üksnes täiendav energiakasutus, mis tehti vaid kodukontori kasutamise tõttu ning erineb tavapärasest kodumajapidamise energiakasutusest. See tähendab, et taustal töötavate elektroonikaseadmete (nt külmikapi) enegiatarbimine ei ole arvutusse kaasatud. Energiakasutuse ning emissioonide hindamisel saadakse sisendit ka teaduskirjandusest, rahvusvahelistest andmebaasidest ning asjakohastest raportitest.

Töötajatelt laekunud vastuste koondtulemus jõuab automaatselt ettevõtte/organisatsiooni teiste andmete kõrvale Greenspecti ankeedist ning Sina ei pea selleks eraldi vahearvutusi tegema. Kõikide vastuste alusel arvutatakse ühe töötaja kodukontori keskmine süsiniku jalajälg, mida laiendatakse tervele organisatsioonile töötajate koguarvu põhjal.

Kasvuhoonegaasid (KHG) – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust ja põhjustavad kasvuhooneefekti.

Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaaside tekitatud fenomen, mis soojendab Maa pinna lähedast atmosfääri (troposfääri). Ilma loomuliku kasvuhooneefektita oleks temperatuur alla nulli. Inimtegevus on kasvuhooneefekti aga märkimisväärselt võimendanud ning see põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutusi.

Süsiniku jalajälg – kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk (mõõdetuna CO2-ekvivalentides), mis tekib ettevõtte/organisatsiooni vm
üksuse tegevuse tagajärjel. Nimetatakse ka “kliimamõjuks”, kõnekeeles ka “CO2-jalajäljeks” (kuigi hõlmab kõiki kasvuhoonegaase).

CO2-ekvivalent (CO2-ekv) – universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis peegeldab nende erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel väljendatuna CO2 ekvivalendis.

Emissioonifaktor (eriheitetegur) – on suhtarv, mis väljendab eralduva kasvuhoonegaasi kogust teatud inimtegevuse valdkonnas toimeühiku kohta (nt 0,173 kg CO2-ekv diiselautoga läbitud ühe kilomeetri kohta).

Globaalse soojenemise potentsiaal (GWP, global warming potential) – näitab, mitu korda on soojusenergia absorbeerumisvõime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul tugevam kui süsinikdioksiidi (CO2) molekul. Greenspecti mudelis kasutatud globaalse soojenemise potentsiaalid põhinevad IPCC Fourth Assessment Report’is (AR6) esitatule (arvestades 100-aastast perioodi).